Mitmekeelne oskussuhtlus
korral pöörduda, sest seni pole teada ühtegi meetodit keele vahetuks
uurimiseks. Ikka uuritakse kas inimesi (äärmuslikul, kuigi levinud
juhul ühtainsat inimest – uurijat ennast) või nende loodud tekste, mis
mõlemad annavad infot inimeste, mitte keele kohta. Keelele üldistab
saadud andmed uurija, kes on samuti inimene, ja üldistusmeetod ei
ole ette kirjutatud, vaid sõltub uurija tõekspidamistest. Mõni uurija
võib lasta koguni oma keeletajul tulemusi mõjutada, nt märgendab ise
uuritavat korpust semantiliselt, ainsaks infoallikaks iseenda keeletaju.
Inimkeskse lähenemise puhul sobivad need uurimismeetodid suure-
päraselt, sest just inimeste kohta infot vaja ongi. Pole võimalik
teada, kas sõna on eesti keeles olemas, küll aga saab korpusest järele
vaadata, kas inimesed on teda kasutada soovinud. Pole võimalik
teada, mida sõna tähendab, küll aga saab inimestelt küsida, mida
annaabi.ee 
