"keelesuhtlusest" - 1 õppematerjal

EESTI KIRJAKEEL 20.sajand - … Kirjakeele ühtlustumine

• Ühtlustamine • Traditsioonidest kinnihoidmine (mitte tegelik keeleareng) Normitud kirjakeel traditsiooniline ja muutumatu: „Väike õigekeelsuse sõnaraamat“ (1953), „Õigekeelsuse sõnaraamat“ (1960)  VÕK Lõhe kirjakeele normingute ja tegeliku keelekasutuse vahel. o Õppimine seetõttu raske, o sest erinevus suur inimeste loomulikust keelesuhtlusest. 1960 Vabariiklik Õigekeelsuskomisjon (VÕK), viimaks kirjakeele normingud tegeliku keelekasutusega vastavusse esimene koosseis * tulemusteni ei jõudnud *töö soikus 10 a pärast keeleküsimused taas aktuaalsed 1972 uus õigekeelsuskomisjon, ülesandega * valida ja kinnitada 1976.a sõnaraamatusse sobivad keelendid  hakati rõhutama keelekorralduse soovituslikkust,  lubama paralleelvorme (de- ja i-mitmus)