Uurali keelte teke ja areng
(1;2;3;4)
Alates hetkest kui hakati uurima uurali keeli on valitsenud arvamus et ligi 8000 aastat
tagasi elasid uurali keeli rääkivate rahvaste esivanemad Uurali mäestiku lõunaosas, kus räägiti
uurali algkeelt. Paljude erinevate keelte teket põhjendati väljarände ja keelte mitmekordse
jagunemise tulemusena. See keelte tekkimise mudel põhineb darvinistlikul teoorial, et keeled
muutuvad rahvastiku eraldatuse tõttu sarnaste keelte rääkjatest. Seda teooriat iseloomustavad
ka keelesugupuud koos algkeelega. (1;4)
Viimasel kümnendil on mitmete uute asitõendite tõttu hakanud viimane teooria
vankuma lööma. Üheks põhjuseks on väide, et inimesed ei teinud suuri väljarändeid põhjuseta
massilisi väljarändeid (nagu oli uurali algkeelt kõnelenud rahva ränne läände) Uurimused on
näidanud, et keeled ei muutu mitte pideva eristumise, vaid pigem pideva ühtlustumise tõttu.
Keeled muutusid ,,iseseisvalt" vaid siis kui võeti kasutusele uusi sõnu, mis kaasnesid uute