EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE
lihtsustatult. Nad arvasid, et inimene reageerib ärritusele ja kui ärritustele anda
positiivset tagasisidet, kujuneb sellest pikapeale harjumus. Keeleõppimist vaadeldigi
kui harjumuste mehaanilist tekitamist, st dialoogide ja lausemudelite päheõppimist.
Olulisele kohale tõusis keelte võrdlev analüüs, sest teadvustati, et keeltevahelised
erinevused põhjustavad võõrkeeleõppimisel suuri probleeme. Audiolingvaalse
meetodi kasutamiseks sisustati keelestuudioid, kus õpilased kuulasid helilindilt
dialooge. Osaoskusi arendati kindlas järjekorras: kuulamine, kõnelemine, lugemine,
kirjutamine. Meetodit on kasutatud nii laste kui ka täiskasvanute õpetamisel.
Kognitiivse õpetamise eesmärk on arendada õppijais samasuguseid oskusi nagu
emakeelena rääkijateski. Õpiprotsessis liigutakse tuntult tundmatule ja tuginetakse
õpilaste teadmistele emakeele kohta. Et kõik õppijad ei õpi ühtviisi, siis peab õpetaja
annaabi.ee 
