Kas eestlastel oli keskajal parem elada maal või linnas?
Kuna linnarahvas oskas saksa keelt, saadi paremini aru ka jutlustest ning Piibli sisust. Maal
asendasid inimesed oma kõrgemad jumalad kristliku jumalaga ja pühakutega, pookides neile külge
omadusi, mis olid muinasusundi jumalatel. Samuti austati maal salaja edasi vanu pühapaiku. Uued
kombed juurdusid väga visalt maarahva seas. Kuna maarahvas ei saandu saksa keelst aru taheti luua
kõrgem kool, kus saaksid õppida linnakodanike ja maarahva lapsed, kes levitaksid eesti keeleset
jumalasõna, kahjuks jäi see mõte katki.
Elu linnas oli kergem kui maal, selle poolt kõneleb ka asjaolu, et talupojad põgenesid maalt linna,
kuna lootsid saada paremale elujärjele. Maaelanikud olid pärisorjad ning kuulusid oma maahärrale.
Linnas olid inimeste huvid kaitstud seadustega ning maksud olid väiksemad. Linnas oskasid
inimesed ka saksa keelt ning said paremini aru ristiusu sisust.
annaabi.ee 
