"keelesegmentide" - 1 õppematerjal

Kõnetegevuse psühholoogia konspekt

Tähenduse aluseks on emotsioonid ja objektide-nähtuste mingi ühine väline tunnus. 2. Piiratud nominatiivsuse etapp. Laps kasutab keelekeskkonnast pärit sõnu, kuid sõnakasutus on situatiivselt piiratud. Mingis uues situatsioonis sõna ei mõisteta ega  kasutata. Põhjuseks on kujutlust iseloomustavate tunnuste vähesus, seetõttu on ka sõna seotud väheste objektide-nähtustega. 3. Tavakujutlustele vastavate keelesegmentide etapp. Sõnu ja sõnaühendeid kasutatakse keelekeskkonna seaduspärasustele vastavalt, kuid laps ei oska nende tähendust selgitada ja piirdub mingi näitega. Vastates küsimustele "Mis see on?” või ".Mida see sõna tähendab?" kirjeldavad lapsed nähtuse üksikuid tunnuseid või toovad näiteid vastavast situatsioonist: "Mida tähendab ausus?' — "Aus laps annab leitud noa tagasi." "Aus laps ei valeta." Nähtus on väga tüüpiline algklassi tundides