Onomastika, nimekorraldus
võeti vastu ainsagi vastuhääleta. Tagantjärele võib seda seletada nii juurdunud
arusaamaga, et nimed on n-ö ebaolulise fassaadi küsimus (ja selles osas oli
Nõukogude riik väliselt väga järeleandlik ehk rahvustesõbralik), kui ka
sellega, et paragrahvide sõnastuses oli ehk leitud sobiv tasakaal, mis ei
ärritanud otseselt ühtki Eesti rahvusrühma.
Eesti keeleseadus oli ilmseks eeskujuks ka teistele NSV Liidus koostatud
keeleseadustele ja nimesid, sh kohanimesid käsitlevad punktid võeti ka neisse
seadustesse sisse.
4.2 Kohanimekorraldus praegu
Taasiseseisvunud Eestis algul puudusid täpsemad sätted kohanimede kohta.
Peale mainitud keeleseaduse käsitleti kohanimesid vaid Eesti territooriumi
haldusjaotuse seaduses (RT I 1995, 29, 356 jj), külade ning muude
asustusüksuste nimede ja piiride muutmist Vabariigi Valitsuse määruses (RT I
1996, 72, 1268).
1990. aastate algupoolel tehti katseid koostada 1989
annaabi.ee 
