Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded
eesti kirjakeele normidel.
Nii on näiteks ametlikus tekstis kasutatud pikad ja paljude täienditega nimisõnafraasid
ning mine- vormidega nominaalstiil, võõrsõnade ning terminoloogiliste väljendite
kasutus tugev võõrkeelte mõju. Peale selle võib lugeda võõrkeelte mõju hulka sõnavara
abstraktsust, leksikaalse eituse, lauselühendite ning bürokraatlikke kaassõnade kasutust.
(Kasik 2007: 58)
Lisaks eelnevale on üha rohkem näha, et ametlikus tekstis kombineeritakse kahte
peamist keeleregistrit, mis on puhas e-keele ehk netikeele mõju, sest internetis suheldes
on võimalik väga lühikese ajavahemiku jooksul vahetada palju informatsiooni.
Hennoste ja Pajusalu järgi (2013: 39) on register allkeel, millel on kindlad korduvad
jooned, mis on iseloomulik kindlale suhtlussituatsioonile ning mis esineb ühiskonnas
regulaarselt. Üldiselt räägitakse kahest pearegistrist: kõnest ja kirjast (Hennoste,
Pajusalu 2013: 39). Kuna internetis suheldes võib tekkida justkui dialoog, siis muutub
annaabi.ee 
