Lühidalt arvutilingvistikast
kasutatavaim lahendus on häälvalimine.
Tekstianalüüsis eristub kolm tasandit morfoloogiline, süntaks ja semantiline.
Huvitavaks probleemiks on teksti genereerimine ja lausete planeerimine. Üks võimalus
on unifikatsiooni grammatikad mitmete tuhandete reeglitega või üksiklausete, kuid mitte
seotud tekstide genereerimiseks kasutatavad sabloonid. Erinev on kitsenduste
grammatika, mis ,,koosneb paljudest üksteisest enamasti sõltumatutest reeglitest, millest
igaüks esitab mõne keelereeglilaadse fakti. Need grammatilised reeglid kitsendused ei
määra lause grammatilist korrektsust, nagu teevad seda paljud teiste grammatiliste
formalismide reeglid, vaid püüavad leida morfoloogiliste tunnuste ja konteksti info
põhjal, missugust funktsiooni konkreetne sõna lauses täidab." (Õim 1998; 3).
Eestis hakati arvutilingvistikat arendama 1950ndatel. 1965ndal moodustati Tartu ülikooli
juurde struktuurlingvistika töörühm. Tallinnas on peamiseks tegevuskohaks Eesti Keele
Instituut.