Lõõtspilli ajalugu, lõõtspill Eestis
Tekkiva heli kõrgus
sõltub võnkuva keele mõõtmetest ja materjalist; keele lahtises otsas tekkiva põhitooni ning
ülemhelide liitvõnkumine määrab ära heli kõlavärvingu.
Kõige populaarsem lõõtspilli tüüp on nuppudega diatooniline lõõtspill. Mängija poolt
vaadates paremal nupulaual on 1...5 nupurida, igas 10...13 nuppu. Vasak käsi mängib
bassinuppe, mida on 2...24. Suur osa diatoonilisi lõõtspille on bisonoorsed ühele poole
keelerauda on needitud ühesuguse kõrgusega keeled, teisele poole aga teistsuguse kõrgusega,
nii et üht nuppu all hoides tekib lõõtsa lahti tõmmates ja kokku lükates eri kõrgusega heli.
Seda tüüpi on ka näiteks Teppo ehk Võru tüüpi lõõtspill. Seevastu unisonoorsetel lõõtspillidel
ei sõltu nupule vastav helikõrgus lõõtsa liikumise suunast. Seda tüüpi on näiteks osa vene
karmoskasid.
Lõõtspillid Eestis
Esimene lõõtspill jõudis Eestisse arvatavasti 19. sajandi keskpaiku
annaabi.ee 
