Eesti kultuuri ajalugu
Kiriklikud käsiraamatud, eesti keele grammatika (õpikud), kooliõpikud, eesti keelse juhuluule teosed
jm. Vastne Testament Rossinihnius ja Virginius. Ühtse eesti keelse terviku eesti keelse piiblini ei jõutud.
Forselius võttis eesti keelse kirjapildi kirjutamise eeskujuks soome keele, mitte saksa keele. Hiljem võeti see ka omaks, kuigi enne oli
pikk vaidlus selle üle kumb õigem oleks.
Eesti keele grammatikad olid eesti keeles, kommentaarid muudes keeles, pigem olid need keeleraamatud eesti keele õppimiseks.
Ilmusid raamatud, kuidas paremini eesti keelt õppida.
Kooliõpikud lugemisoskuse võimalikult suur levik. Kõige esimene 1640-datel välja antud, kuid seda pole säilinud 1680/90-datel
ilmus juba muid aabitsaid, sealhulgas ka Forseliuse oma. Neid on säilinud nii Põhja-Eesti ja Lõuna-eesti keeles.
Eestikeelne juhuluule mingisuguse sündmuse puhuks loodud värsid. Moesuunaks kujunes luule heietamine tsiviliseerimata keeltes.