Eesti keel, kordamiseks
2 täishäälikut;
silbi algul tavaliselt 1 kaashäälik; ei esine häälikujärjendit JI ; rõhutus silbis a,e,i,o,u.
sünonüüm:samatähenduslik sõna ( kass- kiisu)
polüseemia: mitmetähenduslikkus ( ühel sõnal mitu teineteisega tihedalt seotud
tähendust : keel - organ, õppeaine, pillikeel )
homonüümia: samakõlalisus ( mitme keelemärgi e. tähistaja häälikuline
kokkulangevus - kuum tee/pikk tee/ ära tee ! )
keelkond: ühte keelepuusse kuuluvad keeled moodustavad keelkonna
onomatopoeetiline väljend:
keelesugulus: rühm keeli on ajaloolise arengu tulemusel kujunenud ühest algkeelest,
mida räägiti algkodus
lingua franca: keel , mida kasutavad omavahelises suhtluses rahvad, kes ei räägi ühist
keelt (inglise,vene keel )
pidzin:keel, mis kujuneb välja suhtlemisvahendina..
võõrsõna: keeles mugavnemata laensõna( võõrad kultuurijooned) f;s, z /alguses b,d,g
annaabi.ee 
