Rooma kirjandus
kõnekunsti hakati taas eeskujuks seadma. Tema arvas, et kolm peamised
retoorika eesmärgid on õpetama, liigutama, vaimustama (docere, movere,
delectare).
Kõnekunsti oma teostes kasutati paljusid Rooma kirjanikud. Nende hulgas
on Caesar, Sallustius, Titus Livius, Tacitus.
Rahvahulga mõjutamiseks peetud kõned on üldiselt jõulisemad ja
afeteeritumad kui senati kitsale aristokraatsele ringile esitatud, milles
pannakse rohkem rõhku kainetele argumentidele, ag aka keelepuhtusele.
Oli ka 3 kõnestiili : atikism, kus hilgastati elegantsi ja filoloogilise
õpetatusega ja sobis pigem haritud eliidi; asianism, mis oli
emotsionaalne, kaunistatud, aga selge ja lihtne stiil; ja „Rhodose stiil“,
kus kasutati rohkesõnalisus (copia verborum), samas liigset ülespuhutust
vältides.