Eesti keeleteadlane Julius Mägiste
ingrikud ehk isurid ja soomlased-luterlased. Mõlemad keelekujud hõlmavad endasse
läänemeresoome keelelisi nähtusi ning keeleteadlane oli registreerinud need äärmise täpsusega.
Mägiste sõnade järgi osad viitasid rohkem soome keele, teised isuri-karjala suunda. Palju tuttavat
leidus ka eesti keelega, näiteks pikad vokaalid aa ja ää (Eva saar 2015).
Teadlasel õnnestus edukalt leida mitmeid luterlaste ja kreeka-katoliiklaste keelepruukide
erinevusi, näiteks järgmise häälikuloolise joone poolest: Kreeka-katoliku keelepruugis on
astmevaheldus arenenud kaugemale kui luterlastel (Mägiste 1925).
2.2 Läänemeresoome murrete uurimine
Mägiste läänemeresoome keelte üksikküsimusi uurivates teadustöödes leidub sageli pöördumisi
Ingerimaa või ka Ingerimaalt pärit keelte poole (vadja, kreevini, ingerisoome, isuri). Ta vastutab
annaabi.ee 
