Nimetu
jaoks kehtestatud põhiseadusliku kaaluga seadus. 1886--- Soome seisuslik riigipäev kogunes iga
kolmas aasta ja sai piiratud algatusõiguse.
Soome poliitiline moderniseerumine (1863-1899)
Omavalitsusreform maal (1865): koguduse ja valla eraldamine Rootsi eeskujul: vallavolikogud,
mille valimistel osalesid maksumaksjad (taluperemehed). Omavalitsusreform linnades (1873):
hääleõigus sõltus varandusest. 1860. aastatel algas Soome sisepoliitiline elu ja kujunesid
mitteametlikud keeleparteid: aluseks soome-ja rootsikeelsete keelevõitlus riigipäeval
(soomekeelsete keskkoolide asutamise küsimus).
Parteide areng (1863-99)
1.Soome partei (fennomaanid, vanasoomlased). Domineerisid kirikuõpetajate ja talurahva seisuses
(juhtivad tegelased enamasti akadeemilised haritlased): konservatiivne talupoeglik ja klerikaalne
partei. Oluline sotsiaalse õigluse printsiip= soomekeelse rahva huvide teenimine. Osaline
uuendusmeelsus: vabakaubanduse ja naishariduse pooldamine. Ideoloog J. V
annaabi.ee 
