Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)
korrapära (D üldiselt iseloomulik on arvude sümboolika ja korrapärasus). Edasi juba
puhkeb armastus õide. Tunde areng luuletajas, kõhklused ja piinad. 1290 B
varajane surm. Toob sisse traagilisi toone. Lubab raamatu lõpus tuleb veel kord
selle teema juurde ja kavatseb ülistada B-d nii nagu ükski luuletaja veel kunagi
ühtki naist pole ülistanud.
Selleski raamatus mingi uus individuaalsus. Et seda armastust väljendada,
tuleb püüelda ka väljenduse puhtusele. Keeleotsingud, et tunnet väljendada. See
aitab ka keelt täiustada. Armastus kui loovuse allikas. Kogu luulelooming D-l on
itaaliakeelne. Tähendas ka it keele arendamist. It keele alusepanijad ongi need
suured kirjanikud tollest ajast.
Paguluses mõned traktaadid käistlused. Proosas. Ka esseedeks võiks
nimetada, aga see termin tuleb alles 16. saj II poolel koos Montaignega. ,,Pidusöök"
pärast 1302. aastat. Selle tähendus ja väärtus selles, et see on proosa teos ja selles
annaabi.ee 
