Jaan Kross “Paigallend”
asemikuks sai Johannes Vares-Barbarus (teda teadis muide Ullo juba varem, nimelt oli Ullo
onu neid tutvustanud). Pärast Vene okupatsiooni tulid peagi sakslased. Ja siis pandi Ullo
kahel korral mitmeks kuuks vangi. 1944. aasta suve lõpul, kui sakslaste võim nõrgenes ja nad
hakkasid Eesti pinnalt Nõukogude sõjaväe eest põgenema, tegid eestlased veel viimase
meeleheitliku katse iseseisvust taastada. Siis oli tähtis osa ka Ullol, kes hea keeleoskajana
pidi tõlkima inglise keelde Eesti Vabariigi valitsuse pöördumise eesti rahva poole ja seda
edastama raadiosaates, lootuses, et seda kuuldakse välismaal ja Eesti Nõukogude
okupatsiooni käest pääseb. Abi ei tulnud ja Eesti allutati mitmeks aastakümneks võõrvõimule.
Ullo hakkas elama sisepaguluses. Ta hakkas lihttööliseks ja valmistas ühes ettevõttes
kohvreid. Seal veetis ta 30 aastat. Kaheksakümnendatel töötas ta juhatajana ühes laos. Sealt