Oma tähelepanekud Eesti keele suhtes
ühtsele põhjaeestikeele põhinevale kirjakeelele. Ärkamisajal oli eesti keel ikka veel
saksa keele mõju all. 19. sajandi alguses jõudis eestisse romantism, mis väärtustas
kõike rahvapärast, nüüd hakati eesti keele erinevust hindama. Eestlased ise
hakkasid seda sealt peale arendama. Uus kirjaviis, mille arendasid välja E. Ahrens
ja kasutusele julgustas võtma F. R. Kreutzwald võeti vastu 19. sajandi teisel poolel
ning on kasutusele siiani. Siiski tänapäevastele keelenormeeringutele pandi alus 20.
sajandi esimesel poolel, kui Noor- Eesti liikumine mõistis, et eesti kirjakeel jääb
paindlikkuse ja väljendusrikkuse poolest alla suurtele kultuurkeeltele.
Keeleuuendus muutis eesti kirjakeelt mitmekesisemaks.
Mõningaid tähelepanekuid eesti keelest:
Eesti keeles on 14 käänet, eesti keeles puudub akusatiiv ehk sihitav kääne,
selle asemel kasutatakse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet.