Eesti rahvuspargid
kaasikute ja haavikutega, millele kõrgemates kohtades lisanduvad ka kuused. Puistu
koosseisus on iseloomulik laialehiste lehtpuude esinemine: jalakas, saar, tamm ja ka Eestis
haruldane künnapuu.
Keelemets on ürgmetsailmeline. Alustaimestikus võib mosaiikselt kohata siin salutaimi;
maikelluke, salu-tähthein ja leseleht. Kevaditi katab metsaalust kaitsealune taim karulauk, mis
on kergesti äratuntav oma spetsiifilise lõhna tõttu. Kaitsealustest liikidest esineb Lemmjõe
keelemetsas veel harilik näsiniin, laialehine neiuvaip ja hajusalt harilik kikkapuu.
soometsadeni. Jõgede üleujutusala piirkonnas levivad kogu Eestis haruldaseks muutunud
lammimetsad: Lemmjõe keelemets, Pääsma laas, Karuskose ja Venesauna lammimets.
Pääsma laas
Pääsma laas on Soomaa ulatuslikeim ja asub Tipu külast põhja pool. Metsa võib jagada
tinglikult kaheks ? üleujutatav ja mitteüleujutatav osa. Metsakasvukohatüüpidest levivad
annaabi.ee 
