Eesti sotsiolektide seisund
Esimene rühm on ka nt enam konservatiivne ja viimane enam
innovaatiline. Samas aga erineb nende mõlema rühma keelekasutus vanemate omast.
Täiskasvanueas toimub pööre konservatiivsuse suunas. Inimene hakkab seadma endale
elus eesmärke ja need seostatakse ka keeleliste hoiakute ja keelekasutusega. Mõned
15
hakkavd enda ambitsioonidega seostama keelt, st võtavad omaks selle kihi keelemalle,
kuhu nad soovivad kuuluda. Keskeast edasi hakkab inimene säilitama oma keelelisi
variante ja need näitavad seda, kus ta on olnud.
Seega võiks olla kolm perioodi:
- lapsepõlv kui vernakulaar moodustub pere ja sõprade mõju all;
- noorukiiga, kui vernakulaari normid kalduvad arenema eelmise generatsiooni normidest
väljapoole, mõjuriks tihe omavaheline võrgustik;
- noorem täiskasvanuiga, kui algab standardiseerumine, vähemalt neis rühmades, kes
töötavad keeletundlikes töökohtades.
annaabi.ee 
