Hasso Krull
Hasso Krulli esimene luulekogu "Mustvalge" ilmus 1986 Max Harnooni varjunime all.
Raamat sisaldas sajandialguse vaimus dekadentlikke pastisse, püüdes eristuda tolleaegse luule
peavoolust. Järgmine kogu "Pihlakate meri" (1988) taandus veidi tagasihoidlikumale
sümbolismile, kuid selles laadis ta ei jätkanud. 1993 ilmus "Luuletused 1987-1991" (vahepeal
ilmumata jäänud kogudest tehtud valik) ning 1995 samast perioodist pärit "Swinburne", mis
esindavad radikaalset keeleluulet ja tekitasid kriitikas vastandlikke arvamusi. "Kaalud" (1997)
koosneb Toomas Kalve fotode kõrvale tehtud luulevormis märkmetest ja "Jazz" (1999)
pühendusluuletustest dzässmuusikutele. Seejärel on Krull taas muutnud suunda, pöördudes
lihtsama väljenduslaadi poole. 2001 ilmunud "Kornukoopia" sisaldab sada luuletust erinevatel
teemadel, 2003 järgnenud eepos "Meeter ja Demeeter" aga põimib erinevate rahvaste
veeuputuse-müüte ja loomislugusid