Nüüdiskirjandus
See mina võtab siin erinevaid kujusid, kannab erinevaid emotsionaalseid suhteid maailma.
Selle taga tuleb märgata teadlikku mängulist tegevust minapositsiooni loomisel.
Oluline on siin ka metafooride konstrueerimine. See saab selle raamatu olulisimaks
tunnuseks. Üritatakse suhteliselt originaalseid ja mõjuvaid metafoore moodustada. See raamat
ei oleks ilmselt nii oluline, kui siin ei oleks väga omapärane keelekasutus. Vormistuse poole
pealt jääb silma väga palju Johannes Aaviku keeleloomingust pärit sõnu ja võtteid. Nii
vähemkasutatavaid või üldse mitte Aaviku pärandist kasutatavaid uudissõnu kui grammatilisi
konstruktsioone. See on stiililiselt ja keeleliselt võrdlemisi ülepakutud väljenduslaad, aga see
ülepakutus on teadlik. Seega siin mingeid väga triviaalseid väljendeid ei leia, vaid lihvitus ja
arvestatus ka keelelisel tasandil.
Kaks aastat hiljem leiame Krulli bibliograafiast raamatu ,,Pihlakate meri". Siin kohtame