PSÜHHOLOOGIA ALUSED
sõna lõppu ja teise algust voolavas kõnes ja lapsed omandavad keele erakordse kiirusega. Isegi
kurdid lapsed õpivad viipekeele ära enam-vähem samas tempos kui kuuljad lapsed suulise kõne. Ka
on märkimisväärne see, et valdav enamus lapsi omandab emakeele ühesuguses tempos. Siiski on
keelelisel keskkonnal siin oma osa. Nii räägitakse kriitilistest perioodidest, mis on vajalikud teatud
võime täielikuks või täiuslikuks väljakujunemiseks. Kui selles perioodis on keelelline keskkond
puudulik, siis normaalset keeleoskust ei kujune. Lapse emakeele omandamise seisukohalt näib
kriitiliseks olevat koogamise ja lalisemise staadium. Sellel arenguperioodil peab lapse keeleline
keskkond võimaldama emakeele foneemide kuulmist. Ka keele süntaksi omandmaiseks näib kehtivat
kriitilise perioodi oletus. Viipekeele õppimise näiteil on selgunud, et varasemas eas õpitud viipekeel
on süntaktiliselt täiuslikum kui hilisemas eas (peale 12. eluaastat) omandatud viipekeel