KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs
Reklaamide puhul on tavalisim
hüüatus: eesmärk panna inimest midagi tegema. Reklaamijad ei kasuta käsklauseid, et soovitada
meil tõeliselt teha, mida nad ütlevad, aga põhieesmärk on see, et need loovad personaalse mulje,
nagu räägiks üks inimene teisega – kujuteldav interaktiivne vestlusituatsioon, millel on rääkija ja
kuulaja / saatja ja vastuvõtja. Käskival kõneviisil on eesti keeles oma vorm. Imperatiivi on
reklaamikeeles rohkem kui muudes keeleliikides. Tegusõnad kutsuvad tarbijat tegevusele: nt
helista, astu läbi, kiirusta. Teist tüüpi reklaamid annavad infot, kuidas infot hankida, kampaanias
osaleda, maksmise kohta jne. harva esitatakse tarbimisjuhisena (v.a ravimite infolehed).
Sirgjoonelist üleskutset osta esineb harva – negatiivne konnotatsioon, mis seostub raha
äraandmisega. Kasutatakse osta sünonüüme: anna, hangi, küsi. Reklaamikeeles pöördutakse, et
tarbijale jääks toode ka tulevikuks meelde
annaabi.ee 
