"keeleliigutuste" - 1 õppematerjal

Kakskeelne laps - II loengu kokkuvõte

Samuti peab meeles pidama et laps väisb võõras keelekeskonnas rutem. Kõneloome protsessis peab lapsel olema motiiv ja kavatsus rääkida. Siit edasi mõte täpsustub ja see kõik on seotud tunnetustegevusega ja kultuuriga. Keel ei mõjuta seda. Sii stuleb tähenduse tasand mis osaliselt on juba keelega seotud. Kõige suuremad raskused tulevad pindstruktuuri tasandil. Siis tuleb ütluse sisu vormistada juba keelevahenditega. On otseselt keelega seotud nagu ka keeleliigutuste tasand, kus alguses pannakse paika inonatsioon ja järgmisena juba väljaütlemise planeerimine ja realiseerimine. See osa vajab kõige rohkem tööd. Hääldamine iseenesest paraneb ajas, mida rohkem keelt kasutada seda vähem teed selles vigu. Vigu teevad kõik inimesed – need vead on keelevääratused. Arenguvigadeks nimetatakse näiteks tüvevigu, mitmuse omsastava vigu jms. Neid vigu teevad nii ükskeelsed kui kakskeelsed