Kirjandusteooria
Pole ühte stabiilset
märki, vaid tuleb sukelduda keelesüsteemi rägastikku uurimaks kuidas need süsteemid
omavahel toimivad.
Bahtin vaatab ka keeleelemente suhtelisena ja üksteisest mõjutatuna, kuid tema jaoks ei teki
tähendus kui üldises struktuuris vaid sotsiaalsetes kontekstides. ,,Sõna saab tähenduse
erinevates kõnemomentidel, stiilides ja allkeeltes, hetkedel ja kohtadel kus inimesed
üksteisega suhtlevad või dialoogi peavad, seotud keelekultuuridega" Keelekasutus on alati
kommunikatiivne. Inimene suhtestub loetud tekstiga, lugemist seostab oma varajasemate
arusaamadega (nt tõeline naine |Balzac|). ,,Igas sõnas on kaks häält, minu oma ja teise oma."
Bahtin rõhutab tähenduste paljususe teket keel on miski mida ei saa suruda kindlatesse
raamidesse, isegi etteantud teksti võime sisse panna mõttelise iroonia. Juriidiline,
matemaatiline keel püüab võimalikult vähe ruumi jätta mänglevaks kasutuseks ja
annaabi.ee 
