"keelekujuta" - 1 õppematerjal

SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM

Sestap on ootuspärane, et kakskeelne kõneleja loob kummagi keele ressursside ning enda keelelise kogemuse ja keeletaju põhjal subjektiivsed keelekasutusnormid, mis aja jooksul hakkavad teineteist mõjutama ning panevad aluse iseseisva, kummagi keele materjale sisaldava keelekuju arengule, mille põhjal moodustub kolmas, kõneleja(te) või kogukonnakeskne keelekuju. Mitmekeelse keelekasutuse võrdlemise monolingvaalse keelekujuta välistab ainuüksi see, et kakskeelset kõnelejat ei ümbritse homogeenne keelekeskkond. 49. KAKSKEELSETE VESTLUSTE MUDELID 1) A1 A2 A1 A2 // B1 B2 B1 B2 – stabiilne vestluskeele valik. Vestlus toimub viienda vooruni keeles A, viiendas toimub vahetus ning rääkija nr 1 läheb üle B-le. Rääkija nr 2 aktsepteerib keelevalikut ning edasine vestlus on B-keeles. 2) A1 B2 A1 B2 – mudel peegeldab kõneleja keelelisi eelistusi