Eesti keele muutumine-positiivne või negatiivne
osa esivanemate öeldust ja mõeldust. Ma arvan, et sellepärast ei tohiks keelt uisapäisa
uuendada.
Kindlasti ei tohiks kirjakeel kiirelt ja suures mahus muutuda. Ajakirjanduses peaks
säilima kõigile arusaadav keelekasutus. Nagu arvab Kaplinski ,peab keeles olema
terminoloogia kindlalt paigas.
Nagu on öelnud Põhjala, mõnes sfääris peaks konservatiivsus teed andma
vabameelsusele. Näiteks poeesias, kus peaks olema vabad reeglid kui ametlikes teksides. See
muudab keelekujunduse mitmekesisemaks.
Noored kasutavad palju slängi ja muid ise väljamõeldud sõnu omavahelises suhtlemises.
See on positiivne, et inimesed mõtlevad välja erinevaid sõnu ja lühendeid, mis võivad mõnede
aastate pärast rikastada eesti keelt. Ka Põhjala mõte on, et keele kontrollimatu areng ei
tähenda seda, et keelekaitset pole vaja. Ja keelekaitse sõnum pole kunagi olnud, et keelt peaks
hoidma isolatsioonis, muutuste eest kaitstuna.