"keelekorraldusteooriat" - 1 õppematerjal

Johannes Aavik

Kodumurdest tutvustas ta eesti rahvale sönu: abajas, imal, jõhker, kipakas, rehala, tarima, ülle, üll, ült. Tema loodud 200 tehistüvest on praegu kasutusel üle 40. Aaviku soovitusel on kasutusele võetud ülivõrre ja maks- vorm, laiendatud mitmuse, lühikese mitmuse osastava, lühi- kese ainsuse sisseütleva ja nimetavalise liitumise kasutamist, muudetud sõnajärge. “Oli siiski nii, et Aavik ei mõjutanud mitte üksi eesti keele arengut, vaid ka üldist keelekorraldusteooriat ja isegi üldkeeleteadust.12 Valter Tauli, kes viis Aaviku teooria laia maailma, on öelnud: „Aavik oli suur ennast ohverdav idealist, kelle kirglikuks sooviks oli teha eesti keel pare- maks ja ilusamaks ning võrdseks Euroopa vanade kultuurkeeltega." Selle heaks suutiski ta ise palju teha ning mis veel tähtsam - innustada keele- arenduseks ka järeltulevaid põlvi.” (Tauli, 1982) Johannes Aaviku selts Johannes Aaviku Selts on aastal 1992 asutatud organisatsioon, mis ühendab eesti