Eesti kultuur 19.-20. sajandil
Esindustraditsionalism (1930-ndate stiil)
Presidendi kantseleihoone (nn uusbarokkpalee) Kadriorus 1938.
Tartu turuhoone
Eesti keeleuuendus
Keelt, ka teaduskeelt, arendati.
Kõvasti tööd tegi Johannes Aavik (1880-1973), kes tõi keelde umbes 1000 uut sõna,
laene soome keelest, murdesõnu jne. Idee oli muuta keel väljendusrikkamaks, lasi
rahval endale soovitusi tuua, makstes iga eest viis krooni. Olevat olnud korrektne
mees hea huumoriga.
Johannes Voldemar Veski oli keelekorraldusliikumise üks eestvedajatest. Tõi
kirjakeelde nt sellised sõnad nagu kümblema, roiskuma, meelas, valuvaigisti,
kinnisvara, lindprii
Raadio
1924 ostis Tartus esimese saatja EÜS, 18. detsembril 1926 alustas regulaarset
edastamist Tallinna Kopli saatejaam, sellest ka Eesti Ringhäälingu sünnipäev. 1924-
36 töötas Raadio ringhääling, mis siis muutus Riigi Ringhäälinguks. Saatjaid kokku
kolm: kaks Tallinnas ja üks Tartus. 1937 üks ka Türil.