Eesti kirjakeele ajalugu
Puristlike vaadetega Hermann on
rikastanud ka muude erialade sõnavara. Sajandilõpu teine eesti kirjakeele sõnavara rikastaja
oli Ado Grenzstein, kes publitseeris 1884. a uudissõnade kogu „Eesti Sõnaraamat, 1600 uut
sõna“. 1880. aastate keskel alanud venestusajal, mil suleti eesti kultuuriseltsid ja muudeti
koolid venekeelseks, vähenes ka keelekorralduse aktiivsus.
• Eesti kirjameeste selts (1872), juhtkujuks J.Hurt (esimene keelekorraldusjuht). Eesti
kirjakeele kujundamisel on seltsi otsustel suurem kaal kui üksikisiku ettepanekutel,
seepärast viis ta oma mõtted seltsi koosoleku ette. Nende alusel tegi EKS esimesed tähtsad
keelekorraldusotsused ning aastat 1872 võib pidada eesti keelekorralduse aluseks. (M.Veske,
K.A Hermann, J.Hurt – filoloogiadoktorite kolmik)
• J. Hurt – eesti rahvusliku liikumise juhte; eesti kirjameeste seltsi president; propageeris uut