Eesti kirjakeele ajalugu
Rein
Kulli juhitud keeletoimkonna tähelepanuväärsemaid tegusid oli 1972. a sõnavõistlus.
• Auliikmed: Mati Hint, Mati Erelt, Reet Kasik, Huni Rätsep, Tiit-Rein Viitso.
Keeletoimkonna juht Krista Kerge.
• Keelekorralduse keskuseks on Eesti Keele Instituut. Tähtsamaid keeleküsimusi arutatakse
tänapäeval Emakeele Seltsi keeletoimkonnas, varem tehti seda vabariiklikus
õigekeelsuskomisjonis (VÕK). Traditsioonilised keelekorraldusharud on üldkeelekorraldus
ja oskuskeelekorraldus, viimastel aastatel on hakatud hoogsalt tegelema ka
nimekorraldusega (Peeter Päll).
• Eesti keele uurimisele tänapäeval on iseloomulik arvutistumine –elektrooniliste
andmebaaside loomine ning kasutamine uurimistöös. Tartu ülikoolis on koostamisel XX
sajandi eesti kirjakeele tekstikorpused ( http://www.cl.ut.ee/korpused/ ), vana kirjakeele
korpus ( http://www.murre.ut