Mitmekeelne oskussuhtlus
ei oska ju keegi sõnastikust otsida.
Samuti on veidi kahtlane ilmutada keelekorralduslikke
ambitsioone võõrastes keeltes. Ainus legitiimne koht selle te-
gemiseks on Eesti-spetsiifiliste asjade (seadustiku, rahvakultuuri
elementide vms) nimetamine mõnes olulises võõrkeeles. On tõesti
meie juristide ja mitte prantsuse keelekorraldajate öelda, kuidas
nimetada osaühingut prantsuse keeles, sest sealseid keelekorralda-
jaid see küsimus lihtsalt ei huvita ja nende otsust Eesti osaühingu
kohta võiks seetõttu ootama jäädagi. (Prantslaste endi vastav
ettevõtlusvorm on pisidetailides teistsugune, mistõttu esimene
pähetulev lahendus, sealset osaühingut märkiva sõna kasutamine
ka meie oma kohta, oleks eksitav.)
3. Ümberjutustused: Tiiu Erelt on ümberjutustusteks nimetanud
terminina pakutud, kuid terminiks selgelt liiga pikad keelendid.
annaabi.ee 
