Mitmekeelne oskussuhtlus
sihttekstile ning mitte teha ettekirjutavaid, vaid kirjeldavaid järeldusi
(Toury 1995) ning Mona Bakeri ideed, et tõlkimisel toimuvad mingid
spetsiifilised muutused (mida ta tol hetkel nimetas tõlkeuniversaali-
deks) ning et neid oleks parim uurida tõlgitud tekste sisaldavas
korpuses (Baker 1993). Seega ongi tõlgete uurimine alates 90ndate
aastate teisest poolest oluliselt muutunud – sihtkeelekesksemaks
ning kvantitatiivsemaks. Kvantitatiivsus tuleneb tõlgete uurimisel
keelekorpuste kasutamisest. Sihtkeelekesksus tähendab seda, et tõlget
ei võrrelda ilmtingimata lähtetekstiga. Oluline on pigem tõlke
sobitumine sihtkultuuri.
Trükis ilmunud tõlke uurimisel on oluline meeles pidada, et
uuritakse mitme mõjutajaga seotud teksti, mitte ilmtingimata puhtalt
tõlkija töö tulemust, kuna enamasti on lõpliku tõlke valmimisel oma
panuse andnud ka toimetaja(d), võib-olla mõni konsultant jt. Saab
uurida ka selle etapi tulemust, mis jääb tõlkija töö lõpetamise ja