3. Ladina keele peamised pealiskirjadel pärandivaldkonnad tänapäeval Praeneste rinnanõel (fibula): kirjutussuund 1.alus Euroopa kirjakeelte süsteemile paremalt vasakule. ja Sõnavahed mitmikpunktiga. grammatikatraditsioonile, 2.rahvusvahelise leksika ja 3.1.2.Alus Euroopa kirjakeelte terminoloogia alus, keelekirjeldus- ja 3. romaani ja inglise keele baas, hindamistavadele 4. eesti keele leksika mõjutaja, 5. Euroopa nimevaramu alus. Ladina keelest pärit: a) kriteeriumid, mille alusel keelt 3.1.1. Ladina keel ja kiri Euroopa hinnata: kirjakeelte süsteemi alusena claritas (selgus), Tumeroheline ala: ladina kiri (srift) perspicuitas (läbipaistvus esimese või emakeele märkimiseks, =ühetimõistetavus),
peetakse kiirelt muutuvast sõnavarast püsivamaks ja nende kohta käivaid norminguid vähem vaieldavaks. Grammatikakirjelduste järgi on ühesilbilised sõnad eesti keeles kolmandas vältes. Mati Hint (1973: 90 jj) on aga osutanud, et leidub ühesilbilisi sõnu, mis kõnes esinevad peamiselt kliitikutena teiste sõnade ees ja ülipikk hääldus on võimalik ainult esiletõsturõhu korral (vähemalt paar sellist leiab käesolevastki lausest). Ükski keelekirjeldus ei vihja võimalusele, et ühe vokaali piisavalt pikal hääldamisel saaks sellest mingi teine vokaal. Einar Meistri katse- tulemused (2009) aga näitavad, et kõrge-keskkõrge vokaalipaarides (i-e, ü-ö, u-o) tajutakse pikemaid vokaale madalamatena – kui i-häälikut hääldada piisavalt pikalt, hakkavad inimesed seda tajuma pigem e-na. Norm ja norming 229 Normingu järgi eesti keeles nimetavas käändes eestäiendeid ei ole,
annaabi.ee 
