Eesti sotsiolektide seisund
Eesti keele sotsiaalsete omaduste seisukohast on väga oluline see, et ühiskonna 1990.
aastatel toimunud muutumises tekkis terav piir noorte ja vanade vahele. Noori hakati
eelistama töölevõtmisel, noortel oli enam karjäärivõimalusi. Noored on omaks võtnud
globaalsema teadvuse, arvutisuhtluse, kuid samas ka suhtluse väikestes omaringides.
25
Seega: just praegu on vanuseline keelekihistumine eesti keeles suurem kui kunagi varem.
See nõuaks kiiret uurimist.
Teiseks, intuitiivselt võib väita, et ka noorte seas on toimunud esiteks kihistumine
edasipüüdlikeks ja luuseriteks ja samas, praeguse aja nö elluastujad erinevad tugevalt
nendest, kes moodustasid pintsaklipslaste põlvkonna, ehk ühiskonnas edasipüüdlike noorte
põlvkonna. Viimaste aastate noored paistavad enam orienteeritud hedonistlikele väärtustele
ja mitte kõrgele positsioonile ühiskonnas
annaabi.ee 
