Mitmekeelne oskussuhtlus
öelda masinliku) tõlkimise puhul sarnanevad kahtlaselt tüüpilise
masintõlkesüsteemi omadele.
Muid jaotusaluseid
Valikut tekstiteisendamise ja oma suhtlustaotluse väljendamise vahel
on mõnikord kiusatus ära nihutada teiste sarnaste valikute peale. Üks
lihtsamaid selliseid on otsetõlke ja sihtteksti kõrge keelelise kvaliteedi
vahel. Need aga ei ole ju vastastikku välistavad, ja mis veel olulisem,
mõlemad on ühtmoodi võimalikud ükskõik kumma maailmavaate
korral. Keelekeskses maailmas on nad alati olnud teada ja esindatud ka
mitmesuguste dihhotoomiatena eri tõlketeooriates. Ka instrumentalis-
miga sobivad mõlemad, kuna toimiva sihtteksti kirjutamisel võib selle
sihtteksti funktsioon olla ka lähteteksti võimalikult täpne kirjeldamine.
Siin mõeldud vahe ei seisne mitte mingites sihtteksti parameetrites ega
selle seostes lähtetekstiga, vaid tõlkeprotsessis. Keelekeskne tõlkimine
on deterministlik mehaaniline teisendusprotsess, instrumentalistlik