Putukate välisehitus
(need on muundunud üla- ja alalõuad). Sääskedel on kõik suiseosad hästi pikad ja
saledad, vaid kobijad on taandarenenud. Kokkupanduna moodustavad nad
teravatipulise toru, mille sääsk oma ohvri naha sisse puurib.
Parmud kasutavad oma ohvri naha purustamiseks tugevaid lõugu. Paljud
kahetiivalised, sealhulgas ka toakärbes, on aga pistmisvõime hoopis kaotanud. Neil
on alahuule tipp muutunud laiaks kanalikestega kaetud keelekeseks, mille kuju
muutes saavad kärbsed vedelat toitu imeda. Tahke toidu jaoks on keelekesel veel
kitiinhambakesed. Mõnedel parasiitsetel kärbestel on need hambakesed nii tugevad,
et nendega saab ka elevandi nahast läbi hammustada.
Ühiselulistel putukatel, nagu mesilastel, esineb omaette suistetüüp, mida nimetatakse
haukamis-libamissuisteks. See tähendab, et neil esineb samaaegselt nii imemis- kui ka
haukamisaparaat. Imemiseks on neil pikenenud alahuul, mille tipus paikneb väga tundlik