Taasleitud käitumine
ilma oma viha selgelt väljendamata ning last tahtlikult halvustamata.
Korraldusi tuleks esitada alustades lühidal, teraval, tähelepanu nõudvalt toonil,
misjärel seda langetatakse ja esitatakse tegelik korraldus kindla, kehtestava hääletooni
ja kehahoiakuga. Enesekehtestamise võime ei tugine ainult isikuomadustel, see on
oskus ning seda on võimalik õppida.
Distsiplineermise juures on väga tähtis keelekasuuse korrigeerimine. Õpetaja
peaks aru saama, et mida vähem ta kasutab ,,ära tee" seda kuulekamad lapsed on.
Neile meeldib palju rohkem kui räägid nendega positiivses toonis ehk ,,tee" viisi
mööda. Vahtevahel on piisav lihtne ja kindel ,,lõpeta" sõnum.
Käsitletud on ka käitumise tagajärgi. Neid tagajärgi on õpetaja klassiga
arutanud õppeaasta alguses, kui koostatakse klassireeglistik. Oluline on selgeks teha,
et tagajärjed ei ole mõeldud lihtsalt karistamiseks