Eestlaste sugulasrahvad ja kirjakeele sünd ja kujunemine
selleni, et mis tahes situatsioonis võib rääkida nii nagu kodus või sõprade keskel. Piirid
ikkagi jäävad, need on vaid pisut nihkunud.
Eks kehva kirjaoskusega inimesi ole alati olnud, kuid võib-olla hakkavad need
tänapäeval rohkem silma sellepärast, et oma kirjaoskamatuse demonstreerimise võimalusi
on varasemaga võrreldes tohutult rohkem.
Olgu keelelodevus nii ebameeldiv kui tahes, see ei ole oht eesti keele olemasolule.
Püsimist ohustab see, et kui hakkame loovutama keelekasutusvaldkondi inglise keelele.
1.2.1 Eesti kirjakeel 13. sajand
Kõige esimesed kirjalikud ülestähendused eesti keele kohta (üksikud sõnad, isiku-
ja kohanimed) pärinevad 13. sajandi võõrkeelsetest kroonikatest ja dokumentidest.
1.2.2 Eesti kirjakeel 16. sajand
Kirjakeele arend algast 16. sajandil tänu usupuhastusele, mis nõudis
jumalateenistuse pidamist rahvakeeles. Ilmusid esimesed eestikeelsed usutekstid. Vanim
teade eestikeelse trükise kohta on pärit 1525. aastast.
1.2
annaabi.ee 
