Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded
kasutab, sõltub kolmest aspektist – kirjutaja ja lugeja asjatundlikkusest antud teemas,
teksti keelelisest ideaalist ning teksti retoorilisest ja kesksest eesmärgist. (Hennoste,
Pajusalu 2013: 37)
Vastavalt keeleliste vahendite valikule võib eristada erinevaid tekstiliike ehk žanre.
Kindlat ja üldkasutatavat tekstiliikide loendit ei ole, teadusalad ning tekstiuurijad
grupeerivad neid mitmel moel. (Kasik jt. 2007: 21-22) Kõige laiemalt liigitatakse tekste
keelekasutusvaldkondade järgi argikeeleks, ilukirjanduskeeleks ning tarbekeeleks
(Kasik jt. 2007: 22). Kuna seminaritöö keskendub kirjalikule tarbekeelele, siis pikemalt
käsitletakse vaid seda keelekasutuse liiki.
Tarbekeelt liigitatakse omakorda ajakirjandus-, ameti- ning teaduskeeleks. Kõige
suuremad erinevused nende keele variantide vahel seisnevad nende grammatilises
ülesehituses - kui palju kasutatakse tekstis isikulist ja umbisikulist tegumoodi,
annaabi.ee 
