Keeleteaduse alused 1 loeng
keskkonnast (kõik omandavad vähemalt ühe keele varajases lapsepõlves), s.o. mitte
grammatikaõpiku järgi.
4. Keel ja keelekasutus: Keel on süsteemide süsteem (koosneb paljudest alasüsteemidest).
Keel on struktuuride ja nende kombineerimisreeglite kogum. Reeglite kogum võib olla
ainult abstraktne, kunagi ei realiseeru kõik korraga. Konkreetsed keeleüksused
realiseeruvad keelekasutusprotsessis. Seega tuleb eristada keelt abstraktsest mõttes
konkreesetest realiseerumisjuhtumitest.
5. Seetõttu räägitakse keelest ja kõnest. Ferdinand de Saussure: langue vs. parole.
Abstraaktne reeglite, ressursside jms kogum vs. nende konkreetne esinemus (vt keel vs.
keelekasutus). Rangelt öeldes, me ei räägi ,,eesti keelt", vaid ,,kõnet".
6. Keelevariandid/keelekujud/allkeeled (varieties, lects). Isegi sama keele kõnelejad ei räägi