KLASSIKALINE EHK TRADITSIOONILINE KASVATUS
lastega, kasutades samu meetodeid. 1909. aastal avati seminar, mis valmistas õpetajaid ette
Montessori meetodi järgi. Montessori avastas, et
· lastele meeldib tegevust korrata;
· lapsed armastavad korda;
· lapsed tahavad mänguasju, mida nad saavad ise luua;
· väikestele lastele meeldib vaikus;
· lastele meeldib viisakalt käituda;
· lapsed õpivad enne kirjutama kui lugema
· lugemis- ja kirjutamisoskus tekivad loomuliku jätkena igapäevasele keelekasutamisele
· lapse areng on hüppeline (Tuulik, 2001:183-184).
M. Montessori töötas välja lapse arengu teooria. Inimese areng jaguneb arenguastmeteks.
Nende etappide mehhanism on iga lapse sees ja väga individuaalne. Neid arenguastmeid on
neli: 0 6 aastat (kriitiline), 6 12 aastat (tasakaalustav), 12 18 aastat (kriitiline), 18 24
aastat (tasakaalustav). Kasvataja saab last aidata ainult siis, kui ta tunneb neid seadusi ja
oskab vastavalt neile käituda