Keel kui kapital
Suure osale Eesti elanikonnast on eesti keel teine keel. Välismaalastest enamuse moodustavad
venelased, kes kas trotsist või oskamatust riigikeelt ei räägi, mida võib kohata vägagi palju
kauplustes. Keeleinspektsiooni teeb eriti murelikuks, et puudulik eesti keele oskus on silmatorkav
just nende noorte teenindajate juuresm, kes on vene õppekeelega kooli alles hiljuti lõpetanud.
Näiteks McDonaldsis ei kohta juba ammu eesti nimega teenindajaid, mis tähendab, et üha enam
kurdetakse keeleinspektsioonile McDonaldsi teenindajate viletsa eesti keele oskuse üle. Kuid
milleni see viib? Välismaalased ei valda eesti keelt, seega tuleb kodanikel kõnelda ühiselt
mõistetavat inglise või vene keelt. Kõik see viib asjaoluni, et pool meie rahvast kõneleb oma
emakeelt ja eesti keel kui riigikeel taandub. Keel kaob siis, kui pole enam inimesi, kes seda
räägivad.
Hiljuti ilmus seitsmes number Eesti Keele Kaitse Ühingu kogumikust, mis keskendub peamiselt