Keelenõu avalikkuses
Kaheksakümnendatel aastatel oli ka selliseid perioode, kus päevas oli üks-kaks kõne
või mitte ühtegi. Tippaeg oli kuskil üheksakümnendate aastate esimesel poolel, kus
oli lausa 50-60 kõnet päevas.
Laias laastus saab küsijaid jagada Tuuli Rehemaa sõnul kahte leeri. Ühed on sellised
asjalikud küsijad, kes tõesti tahavad saada oma küsimustele kindlat vastust ja kes on
rõõmsad selle üle, kui selle saavad. Teised on sellised keelehuvilised, kes tahavad
saada oma küsimustele vastuseid ja kinnitusi, kuid kes veel omakorda hakkavad
arutlema teemade üle, mis otseselt keelega mitte kuidagi kokku ei puutu.
Tänapäeval kasutatakse kõige enam nõu küsimiseks telefoni, kuid tasapisi on ka
kirjalikud küsimused meiliteel populaarseks muutumas.
Eesti keele Instituudi tulevikust rääkides mainiti ära, et soovitakse paremaks ja
mugavamaks muuta küsimuste esitamist kodulehe kaudu ja ka küsimustele
vastamist.
annaabi.ee 
