mõistet keele mõistega. Teoreetiliselt ei ole hääbumise eest kaitstud ükski keel. Keele hääbumine võib toimuda füüsiliselt, kui kõnelejate arv aina väheneb suure suremuse, väikese sündimuse või väljarände tagajärjel. Füüsilise hääbumisega kaasneb enamasti keelevahetus. Selle all mõistetakse üleminekut teisele keelele põlvkondade vahel. Keelevahetus toimub üksikisiku tasandil ja oleneb otseselt üksikisiku enda keelehoiakutest. Põhimõtteliselt on iga keel keelevahetusohus. Keelevahetus on ilmselt 21.sajandi suurimaid keelelise mitmekesisuse hävitajaid ja tõenäoline on, et 99, 9% keeltest on vähemuskeeled. See tähendab, et tõelised enamuskeeled võib üles lugeda vaid näppude peal. See on selge, et keelevahetus ohustab eelkõige vähemuskeeli, selle staatus oleneb otseselt keelehoiakutest. Järelikult on keelehoiakute kujundamine keelehoiu kõige määravam tegevusvaldkond
Blackwell. 40 Eesti teosed Ariste, Paul 1939. Eesti keele hääldamine. (Elav teadus 92). Tartu: Eesti kirjanduse Selts Cui, Kaili 1999. Sõnaalguline h eesti keeles. Bakalaureusetöö. Käsikiri TÜ eesti keele õppetoolis. Ehala, Martin 1998. Eesti keele arenguteid: korporatiivsus vs. avatus. Keel ja Kirjandus 11, 733739. Eichenbaum, Külli; Pajusalu, Karl 2001. Setode ja võrokeste keelehoiakutest ja identiteedist. Keel ja Kirjandus 7, 483489. ENE 1989. Kirjakeel. ENE 4. Tallinn: Valgus. 544. Erelt, Mati; Erelt, Tiiu; Ross, Kristiina 1997. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutis. Grigorjev, Piret, Leelo Keevallik, Ellen Niit, Leho Paldre, Kristi Sak, Ann Veismann 1997. Kihnu murde assimileerumise mustreid Manilaiul. Pühendusteos Huno Rätsepale. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7. Toim M. Erelt, M. Sedrik, E. Uuspõld. Tartu. 2644.
annaabi.ee 
