Eesti keele väljendusõpetus
vähemuskeeli ja vähemuskeele staatus oleneb just eelnevalt räägitud punktist
ehk keelehoiakute kujundamisest, mitte alati kõnelejate arvu suurusest või
demograafilistest näitajatest.
4.slaid
Ehala nendib, et eelmainitud teised kolm punkti on küll tähtsad ning need aitavad
kaasa positiivsete keelehoiakute edendamisele, aga kui keelehoiakud kõigest
hoolimata soodustavad keele hääbumist ja vahetumist, siis ei ole kogujäänud
tegevusel mõtet.
Keelehoiak iseenesest on identiteet. Ja tavaliselt on inimesel mitu identiteeti.
Näiteks, võrolane ja eestlane. Selleks tuleb juba haridustasandil
identiteediarendust teha, mis on ka eesti keele arendamise strateegiaga kindlaks
määratud.
Seega võib väita, et üks keel püsiks, on vaja arendada toimivat mitmikidentiteeti
kogukonna jaoks.
5.slaid
Kuidas seda mitmikidentiteeti arendada kõige efektiivsemalt arendada?
Iga identiteediga käib kaasas oma raamistik ning neid võib olla piiramatu hulk