Kristjan Jaak Peterson
Tema
luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa
moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja
kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti
rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja
eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16
keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt.
Keeleharrastuse kaudu teatakse ka üht Kristjan Jaak Petersoni väheseid sõpru -
läti haritlast Kaspars Biezbrdist, kellele ta tasuta keeli õpetas. Viimane õpetas
omakorda hiljem kaua aega Viljandis eestlasi. Südamelähedaseimaks jäi Kristjan
Jaak Petersonile eesti keel. . Kuigi Petersonil ei olnud toetajaid, uskus ta eesti
keele saamist kultuurkeeleks ning sõnas lause, mis viis ta ajalukku: Kas siis
selle maa keel / laulutuules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida?