Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
ja/või teadlikke grammatilisi üldistusi. Sõna tähistab reaalseid ja mentaalseid objekte ning
nende tunnuseid, kuid nendevahelisi suhteid väljendatakse grammatika vahenditega. Ainult
millegi nimetamiseks kasutatakse sõnu harva, valdavalt väljendatakse nende abil ütluses
suhteid. Need suhted on üldised, iseloomustavad objektide ja tunnuste (mahukaid) rühmi.
Sõnaühendi käsitlemise ülesanded kuuluvad valdavalt keeleharjutuste hulka, sest sõnaühend
ei ole kommunikatiivne üksus, v.a osa repliikidest dialoogis. Harjutusi saab omakorda jaotada
(peamiselt) analüütilisteks ja sünteetilisteks sõltuvalt sellest, kas eesmärgiks on ühendi
analüüs (tähendus ja/või formaalne koostis) või koostamine.
1. Sõnavaliku ja -sobitamise harjutused. Nimetatud harjutuste rühmas on sõnavormide
valik teisejärguline, esmane on sõnade leksikaalse sobivuse jälgimine. Sõnade
sobitamine