Eesti õiguskeele kordamine
asjaomaste ministeeriumidega ja asutustega, mille põhikirjas on ette
nähtud eesti keele uurimine ja korraldamine.
(4) Nimede osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi
„Nimeseadus”, „Kohanimeseadus” ja muud asjaomased õigusaktid.
4. Mille jaoks on tulnud kirjakeele norm luua?
Kirjeldatud ja korrastatud normidega kirjakeel on demokraatia atribuut: ta
tagab selle, et ühiskonna pkski rühm ei saaks oma keeleharjumusi teistele
peale suruda. NB! Avaliku võimu esindajad, ametnikud ja juristid teevad
seda.
• Fikseeritakse normi allikates
• valikusoovitused kohustuslikud ASJALIKUS SUHTLUSES ja ESINDUSROLLIS
• püüab vältida võimu keele kaudu NB! AVALIKU VÕIMU esindajad,
AMETNIKUD ja JURISTID - ainsana oma keelekuju pealesurumise võimalus
(Lennart Meri 2004)
Õigekeelsus ja õiguskeel (kordamine)
NORMI LIIGID
annaabi.ee 
